Karistusena Antoine’ile katte tegemise eest on Candice tagandatud haldusülesannete täitmisele ning peab tegema kontori templite inventuuri. Ta üritab teda järgemööda külastavate meeskonnaliikmete ees head nägu teha, kuid sellegipoolest vaatab ta neid raske südamega trepist üles teisele korrusele minemas. Hetkega kaotatud paradiis! Esimese korruse kurnatud ja oma töötingimustega rahulolematud valvurid streigivad innukalt. Külastajate arvu vähendatakse miinimumini. Nendes tingimustes tuleb jaoskonda noor naine, akrobaatikatreener ja ajutine köietehnik, kes ütleb, et ta on ahistamise ohver. Selleks ajaks, kui Candice oma inventuuri kõrvale paneb,...
Kuna Candice on endiselt tagandatud tillukesse kabinetti alumisel korrusel vastuvõtuala kõrval, saadab Antoine Vali uurima liiklusõnnetust, milles juht sündmuspaigal suri. Esmapilgul lihtlabane õnnetus. Kuid sõiduki sisemust üle vaadates märkab Val kokkupõrkes avanenud tühja peidikut, mille taolisi kasutatakse tavaliselt narkootikumide peitmiseks. Ometi näeb ohver välja nagu kahjutu 75-aastane vanaisa… Sündmuskohale saabub Candice’i asendav narkovastase meeskonna juht Pénélope politseikoertega, kes leiavad kohe hulgaliselt narkootikumide jälgi. See tõstatab küsimused: kas tegemist oli ikka õnnetusega ja kuhu kadusid narkootikumid? Ohvri GPS näitab,...
Antoine on Sète’i kaunite kunstide koolis, et laiali ajada protestivad üliõpilased. Neli kaetud nägudega figuuri on sõna otseses mõttes hoone katuselt kaelapidi rippu lastud ning näitavad plakatit, mis süüdistab süsteemi nende surmamõistmises. Sotsiaalmeedia juba kihama pannud šokeeriv stseen muutub traagiliseks, kui politseinik märkab, et üks kooli fotograafiaõpetajale sarnane figuur on tõepoolest surnud inimene. Eitades rasedust, oma kõikuvat positsiooni jaoskonnas ja armastust – kuidas õnnestub Candice’il, kes on õnnelik, et saab taas uurijana tegutseda, kõige sellega toime tulla?
Candice’ile suunatakse kõne mehelt, kes väidab, et tema elu on ohus, ning selgitab, et tema valduses on dokumendid, mis tõendavad farmaatsiafirma Occi-Vitale süüd benseeni keskkonda paiskamises, mis on põhjustanud mitmete laste leukeemiajuhtumeid. Olles veendunud, et politseisse tulles ta arreteeritaks, keeldub ta oma asukohta avaldamast. Helistaha on jooksus, kuna ta teab, et teda jälitatakse. Talle on oluline vaid tema pere turvalisus. Lugu võtab traagilise pöörde, kui Candice on telefoni teel abitu tunnistaja Aurélieni mõrvale. Ta kuuleb meest karjumas, enne kui kõik lõplikult vaikseks jääb. Kõne taustahelide dekrüpteerimiseks ja hipide kogukonnani...
Sète kannatab tormi tagajärgede käes ja jaoskond on ilma elektrita. Brigaadile on see samm tagasi! Candice’i see ei heiduta. Generaator on kapriisne ning tehnilised võimalused piiratud. Kaebuste registreerimiseks võetakse välja kirjutusmasinad, kohvimasin ei hoia enam kolleegide moraali üleval ning mobiiltelefonide akud saavad üksteise järel tühjaks. Ent nurisemiseks pole aega – meeskond kutsutakse kuriteopaigale. Üks oma kanali äärde pargitud auto poole teel olnud psühhiaater leitakse tapetuna kõrvaltänavalt. Uurimine keerleb „seksuaalse ümberorienteerumise“ kursuste ümber, kuid on see tõepoolest lahendus juhtumile?
Villa Saint-Clairi mäel, rohelised tammed ja lõunaranniku männid, vaade merele. Luksuslikus „servata“ basseinis hulbib karmiinpunases pilves sinisel taustal neljakümnendates aastates naise laip. Surnukeha tõmmatakse veest välja. Uurijad avastavad, et tema nägu on moonutatud rebitud lõikehaavadega. Villa külastus võimaldab kadunukese identiteedi tuvastada: ta oli ilukirurg ning kirglik antiikkunsti austaja. Candice, Marquez, Ismaël ja Mehdi leiavad pimendatud vannitoas operatsioonilaual magava mehe, kelle nägu on muumia kombel sidemetega kaetud. Meenutades oma tütre poiss-sõpra, kes tegeles Vana-Egiptuse muumiatega, turgatab politseiülemal: iidsetel...
Pühapäeva varahommik. Jahiseltsi presidendi ja väljapaistva jahimehe laip leitakse tema valdustes olevast metsseaaedikust alasti ja pooleldi ära sööduna. Olnuks loomadel aega oma „pidusöök“ lõpetada, poleks surnukeha kunagi leitud. Kinnine menetlus tõenäoliselt kummitavas mõisas, kuhu meie uurijad ja nende kahtlusalused on kogunenud ja lõksu jäänud, käivitab tõelise Agatha Christie jutustuse. See on Candice’i võimalus tõusta Hercule Poirot’ või Miss Marple’i tasemele.
Pühapäeva varahommik. Jahiseltsi presidendi ja väljapaistva jahimehe laip leitakse tema valdustes olevast metsseaaedikust alasti ja pooleldi ära sööduna. Olnuks loomadel aega oma „pidusöök“ lõpetada, poleks surnukeha kunagi leitud. Kinnine menetlus tõenäoliselt kummitavas mõisas, kuhu meie uurijad ja nende kahtlusalused on kogunenud ja lõksu jäänud, käivitab tõelise Agatha Christie jutustuse. See on Candice’i võimalus tõusta Hercule Poirot’ või Miss Marple’i tasemele.
Jaoskonda saabub verine noor naine, keda on just tänaval noaga rünnatud. Noor meditsiinitudeng on langenud küberahistamise ohvriks pärast postituse tegemist maski kandmise kohta, mis osutus ebapopulaarseks. Meeskonnale tuleb appi küberkuritegevuse spetsialist Chrystelle da Silva. Candice, alias Calamity, duellide kuninganna, toob päevavalgele antisemiitliku guru, kes Charles Mansoni kombel oma järgijaid ekspluateerib ning rünnakuks sihtmärke jagab.
Kabaree Fa-Si-La-Si-Do laval teeb ümaravõitu burleskiartist ühtaegu lõbusa ja seksika etteaste, mis paneb eriti Candice’i ja Nathalie vaimustusest plaksutama. Kui Candice saab järgmise päeva hommikul teada, et Fa-Si-La-Si-Dost on leitud surnukeha, on tal halb eelaimus, mis saab sündmuskohale jõudes kinnitust – maas lamab Amélie, vereloik ümber pea … Kuid samal ajal on politseijaoskonnas pomm! Lõhkeaine on paigaldatud trepi alla, mistõttu on pooled töötajad ülakorrusel kinni. Jaoskonna tegevus on peatatud ja kõik hoiavad kuni demineerijate sekkumiseni hinge kinni … Antoine on Candice’i alateadvusesse sekkunud juba mitu episoodi. Ta unistab mehest...